Iseseisev töö

Camtasia videojuhis mis oli ettevalmistatud ja salvestatud minu poolt iseseisvaks tööks asub siin

Videojuhise tekstifail asub siin

Kodutöö 5

Kodune töö, reflekteering: anna lühiülevaade, milline seminar, loeng on sind sinu töös kõige enam innustanud või mõjutanud.

28.oktoobril tutvusime moodsa Infotehnoloogia Kolledžiga, mulle meeldis väga see seminar innovaatiivsete tehnoloogiade küljest.

Uuest tehnolloogiast huvitavaim asi ,mis nägin, oli Wiimote whiteboard 1.0.3.  See on tasuta tarkvara Wii puldi abil üliodava puutetahvli loomiseks. Töötab nii Windowsi, Linuxi kui Mac OS Xi operatsioonisüsteemides. WiimoteWhiteboard tarkvara võimaldab kasutada suvalist ala (arvuti monitor, telekas, tavaline sein) puutetundliku pinnana. Lisaks on vaja Nintendo Wii pulti ning infrapunapliiatsit. Saime katsuda oma käega kolledzis  kasutusel oleva infrapunapliiatsi, vaadata selle pliiatsi koostisosaid. Meeldis selle tarkvara kasutamise lihtsus ja mugavus tunnis. Tarkvara Wiimote vajab harjumist, kuid üldjuhul ei vaja palju eelteadmisi selle kasutusel. Marko Puusaar seletas kõike arusaadavalt. Minu arvates tahaks ja prooviks ma kasutada WIIMOTE oma töös loengute läbiviimisel, vaid Tallinna Polütehnikumis kahjuks praegu seda võimalust pole. Räägin sellest uuest tarkvarst polütehnikumi haridustehnoloogiga, et teada saada millal meie koolis on võimalus seda saada kasutuseks tundides. Loodan et tulevikus tekkib seda võimalus.

Minu jaoks suureks avastuseks oli seda, et õppimise käigus teevad vidoeloengut, salvestud  kaameraga. Kuna töötan õpetajana, siis tean et eneseanalüüs on väga tähtis minu igapäevases töös tundide ettevalmistamiseks. Video mis on salvestatud loengust aitab analüüsida oma tegevust, likvideerida vigu.  Videoloengut analüüsitakse hiljem ning arvestatakse edasiste sammude planeerimisel. Mina arvan et seega on õppeprotsess edukam tulevikus. Paljud õpetajad on teinud oma videoloengud ja õppematerjalid avalikkusele kättesaadavaks interneti kaudu. Kõik materjalid õpilastele veebis kättesaadavad. Siis saavad need, kes kohale tulla ei saa, kogu vajaliku teabe ikka kätte! See lihtsustab õppeprotsessi ja õppematerjalide kättesaadavust ja annab õpilstele võimaluse ise planeerida õppimise aega.

kodutöö 4

Annan lühiülevaade, milline tuleb minu tehtav iseseisev töö.

a.    Probleem või teema, millele üritad lahenduse leida, luua

Sean endale eesmärgiks valmistada videoõppetunde ning juhendi Camtasia kasutamise kohta. Õppetunnis näitan kuidas kasutada videosalvestamise tarkvara võimalusi video ja heli lindistamiseks ja muutmiseks.

Camtasia- tarkvara arvutiekraani lindistamiseks ehk küige psrem sobib video õpetuste tegemiseks. Antud programmi kasutatakse  rahvusvahelistes ettevõttetes ja ülikoolides. Valisin Camtasia just selle pärast , et see võimaldab kergelt, kiiresti ja intuitiivselt lindistada videot, ekraanivideot ning importida teisi meediafaile ja siduda need olemasoleva videoga.

b.    Sihtgrupp

igaüks kes tunneb huvi videoõpetuste slavestamiskes ja töötlemiseks

c.      Ideekavandi kirjeldus - kuidas probleemi lahendada kavatsed

Filosoofiline küsimus mis oli ennem kas muna või kana. Fraseerime ümber ning küsime mis oli ennem kas videosalvestuse program videote lindistamiseks või õpetusevideo kuidas seda teha. Nii et kavatsen luua lühikese õpetuse selle sama Camtasia tarkvaraga. Lindistamisel kasutan slaide (ehk PowerPoint plug-in’i),pilte ja muu multimeedia elemente.  

kodutöö 3

Koostasin Tallinna Polütehnikumi ülevaate Reaalkooli näidise alusel. Polütehnikum on suur kutseõppeasutus. Tallinna Polütehnikumis on 1057 õppurit, neist kaugõppes 292, ning 119 töötajat, neist õpetajaid 82.

Polütehnikumis on kaasaegne IKT infrastruktuur:

‐koolis arvuteid kokku 266 (peale kooli renoveerimist(mai.2011) igale õpetajale on plaanitud tarnida isiklik arvuti, sellest õppeaastast saavad õpetajad neid kätte)

‐8 arvutiklassi, keskmiselt 19 arvutit klassis;

-10 arvutitega varustatud laboratooriumit

-12 terminaliga raamatukogu

-78 arvutitöökohta (õpetajad ning administratiivtöötajat),

-sh 36 mobiilset tööjaama

-3 välisühendust

-11 serverit

‐multimeedia projektoreid on 23, neist statsionaarseid 13.

-Wi‐fi leviala on paljudes kooli ruumides.

-Õpetajad saavad kasutada„e‐õppe arvutiklassi“ oma ainete läbiviimiseks.

IT infrastruktuur ei ole veel lõpuni arendatud peale kooli renoveerimist. Praegu toimub  aktiivne IT- ,tehnika- ja meedia osakonnade arenemine Tallinna Polütehnikumis.

TPTs on võetud kasutusele Kutseõppeasutuse infosüsteemi http://www.siseveeb.ee/.Kooli sisemine kommunikatsioon toimub Live@Edurakenduse alusel. Kooli kõikidel õpetajatel ja õpilastel võimalik kasutada Microsoft Live`iteenuseid: e‐post, veebipõhine Microsoft Office, Windows LiveMessenger, 25 GB ruumi failide hoidmiseks jpm. Keskkond Moodle pole polütehnikumi oma vaid kõigile kasutatav ja EITSA oma.

IT eesmärgiks 2010-2013 on korrastada, kaasajastada ning dokumenteerida  Polütehnikumi IT infrastruktuur. Koolis on suhteliselt kaasaegne olemasolev riistvaraline infrastruktuur, jäänuk-infosüsteemide vähesus, IT juhtkonna arusaam muudatuste ja vajalikkusest ja toetus neile.

IT taristu nõrkused on järgmised. Puudub täielik ülevaade kasutuses olevatest infovaradest. Puudub põhjalik ülevaade olemasolevast IT infrastruktuurist ja kasutusel olevatest IT teenustest. Olemasolevad IT teenused on lihtsalt halvatavad. IT-ja tehnikaosakonna juhi ametikoht on täidetud alates 09.2011. Nad töötavad ainult kaks kuud. Vaatame tulevikus millised tulemused tulevad. Loodan et need nõrkused on likvideeritud.

Lisaülesanne: Mõtted Reaalkoolis tutvustatud kohta, ideed edasiseks arenguks

Reaalkoolis seminar tundus huvitav ja õpetlik. Kuulmise pealt võib järeldada et Reaalkooli IT-infrastruktuur on hästi läbimõeldud ja struktureeritud. Koolis on kasutusel mitu serverit, üks nendest on e-mailide lugemiseks ja kalendrisse sündmuste sisestamiseks. Teine server on veebi projektide jaoks, nagu koduleht ja muu veebiteenuste jaoks. Tundub serverit on rohkem kuid sellest ei ole eriti mainitud. Õpetamise töövahendeid on samuti palju, need on interaktiivsed tahvlid, iPadid ja sülearvutiklassid jpt. Näiteks Tallinna Polütehnikumis vahendite nimekiri on lühem.

Kõik see näitab et kool on hästi arenenud ja kasutab innovaatilisi tööriistu õppeprotsessis. See kindlasti parendab õppeprotsessi. Kõik me teame, et on alati kohta kuhu areneda kuid Reaalkooli kohta ei oska ma midagi pakkuda mida võiks lisaks arendada, selleks on vaja teha mahukam uuring.  

IT osakonna struktuur

Kodutöö 2

Kuidas HT käitub?

Esmajärjekorras anname mõistele selgitust kes on haridustehnoloog.  Minu arust haridustehnoloog on infojuht ja õppejõud üheskoos, kes tegeleb e-õppega kuid ka teiste IT-ga seotud probleemidega ning probleemide lahendamisega.

 Haridustehnoloog ülesanneteks on:

• Teha juhtkonnale ettepanekuid kõigis ametikoha arengut puudutavates küsimustes ning erakorraliste küsimuste kiireks lahendamiseks
• Saada vajalikku informatsiooni oma ülesannete täitmiseks
• Vastavalt kehtivatele koolituse planeerimise korrale võimalus osaleda ja organiseerida õppejõududele täienduskoolitusi

Haridustehnoloogi eesmärgiks on olla tugiisikuks e-õppe ja üldse IT-ga seotud küsimustes. Õppejõud ja haridustehnoloog peab olema igapäevases koostöös sest parim tulemus saavutatakse hea koostöö kaudu nii õpetamises kui ka iseõppimises. Haridustehnoloog peaks hoidma nö kätt pulsil õppejõudude haridustehnoloogilisel arengul, neid vajadusel innustama, motiveerima ja toetama.

Haridustehnoloog peab jagama ennast kahe tegevuse vahel – esiteks valdkonna spetsiifika valdamine ja arendamine ning teiseks inimeste ja meeskondade arendamine. Kolmas on nende kahe asja kokkuviimine ehk siis tegevuse (konsultatsioonid, õppejõudude koolitused ja muu) koordineerimine. Teisisõnu – haridustehnoloog peab tegelema protsesside ja inimeste juhtimisega.

Kuidas motiveerida kolleege, kuidas tuua nad koolituse juurde?

Motiveerimine on alati omaette küsimus. Motiveerimine oleks lihtsam kui teada õppejõudude vajadusi. Samas on vaja, et sinu, kui haridustehnoloogi, uus mõtlemisviis langeks kokku ja seda omaks võtaks. Kindlasti on vaja kooli juhtkonna otsust ja toetust tegelemaks lisaks igapäevasele tööle ka e-õppe arendusega. Ei ole põhjust arvata, et e-kursuse juhendamine õppejõu jaoks vähem aja- ja energiakulukas on kui auditoorse õppe läbiviimine. Peab õppejõule selgitama, et esialgu võtab e-õppes kasutatava materjali koostamine ja loomine suhteliselt palju aega, siis õppejõu seisukohast vaadatuna on e-õppe plusside seas kindlasti võimalus kord juba loodud õppematerjale aastaid kasutada. Kui kooli jaoks on oluline pakkuda oma õppijatele head ja kvaliteetset e-õpet, siis on vaja teha koostööd mitmel tasandil - juhtide ja sihtgrupi kaasatus koolitustegevuse planeerimisse.

Kindlasti ei tohi kõigi nende tegevuste kõrval unustada iseenda professionaalset arengut ja motivatsiooni. Kompetentse inimese esmaseks tunnuseks on motivatsioon pidevalt oma teadmisi arendada ja neid ka töös kasutada.

Milline on meie pakutav portfolio, millised on meie või kooli valikud e-keskkondade osas?

Tavaliselt esimene mis vaadatakse e-keskkondade valikus on hind, siis teisel kohal on ühilduvus teiste süsteemidega mis on juba koolis olemas ning kas süsteem vastab e-õppe standardile, et oleks võimalik loodud kursusi importida/eksportida ühest kohast teisse. Hetkel Tallinna Polütehnikumis kasutatakse IVA e-õppe keskkonda kuid on juba plaan vahetada antud süsteem välja MOODLE vastu.

Moodle vastab kõigile ülalmainitud tingimustele: see on tasuta süsteem, ühildub korralikult teiste infosüsteemidega (töötab php ja mysql baasil)  ning vastab SCORM standardile.

Kes teeb otsuse - kõike ju ei jõua...

Selge on see, et ülesandeid ja nõudmisi on haridustehnoloogil väga palju ja kõigega toimetulemiseks on vaja eristada olulist ebaolulisest. Otsuse teeb kindlasti õppeasutuse direktor kuid selleks, et ta teeks õige otsuse haridustehnoloog peab valmistama vajaliku info. Raporteerima positiivsetest ja negatiivsetest külgedest ning mainida kindlasti millist lisaväärtust annab see või teine otsus.

Mis on õnnestunud keskkondade valikul ja koolitustes ja mis ei ole?

Tallinna Polütehnikumis on valitud näiteks IVA e-õppekeskkonnaks kuid kogemus näitab et keegi siiamaani ei oska kasutada. Koolitused mis olid läbiviidud ei andnud oodatavat tulemust seega IVA-t kasutatakse minimaalselt. Õppetöös kui ka iseseisvaks õppimiseks seda ei  kasutata. Materjalid mis on e-õppesüsteemis väljas on halva e-õppedisainiga, halvasti struktureeritud.

Kuidas oma tööd analüüsida, kui palju analüüsida ja kas üldse?

Analüüsides saab alati paremini töötada tulevikus. Analüüsida tuleb igal juhul kui oli hea ja positiivne kogemus ja kui oli negatiivne kogemus. Haridustehnoloogi töö tulemuse näitaja on see, kui informeeritud ja huvitatud on õppejõud e-õppe võimalustest, samuti see, kui kiiresti ja intensiivselt võetakse kasutusele koolitusel omandatud uued oskused.

Essee/reflekteering:Mida tähendab HT ja tehnoloogi roll minu jaoks

Mina töötan loodusteaduslike ainete õpetajana Tallinna Polütehnikumis. HT roll minu jaoks tähendab kõigepealt haridustehnoloogi suurt vajadust kutseõppeasutuses. Minu arvamusel haridustehnoloogiliste võimaluste rakendamine on vajalik arendada õppetöös selleks, et e-õpe muutuks õppeprotsessi üheks osaks ja igapäevaseks kooli tegevuseks. See loob olukorra, et e-õppe arendamine toimub konkreetse tegevuskava alusel ning eesmärgipäraselt. Väärtustada ja arendada kaasaegseid õppimis- ja õpetamisviise. Kuna töötan kutseõppeasutuses ning kuna olen sellega seotud saab öelda, et on vaja tõsta läbi selle kutseõppe kvaliteeti ja mainet.  Need põhimõtted on aluseks haridustehnoloogi edasiste tegevuste planeerimisel.

Miks haridustehnoloogi roll on väga tähtis kutsekooli ning minu jaoks? Minu arvates on järgmised eesmärgid selle arendamiseks:

• IKT-alaste uudistega kursis hoidmine ning vahendamine.

Haridustehnoloog (koolijuht) kinnitab IKT-alaseid uuendusi näiteks rakendab IKT õppetöös (Vanker programmi juhtimine kutsekoolis, õpikeskkonnad, õpidisain, blogid).  Haridustehnoloog kogub ja süstematiseerib IKT-alase info,  nõustab õpetajaid ning teisi kolleege. Abistab uues RÕK-i olevate infotehnoloogiliste pädevuste rakendamisel. Teeb ülevaadet aineõpetajate IKT-alastest teadmistest ja oskustest ning selle mõjust õpetamise kvaliteedile (küsimustikud). Juhul kui õpetajate teadmised ja oskused vajavad täiendamist organiseerib koolitusi. Analüüsib õpilaste kogemusi ja arvamusi ainetundides IKT kasutamise kohta (küsimustikud). Üles toodud ülesannete täitmine haridustehnoloogi poolt aitab muuta õppeprotsessi kvaliteeti  ja omandamist kõrgel tasemel õppeasutustes.

Õpilaste IKT-alaste pädevuste arendamine: internetiohutuse ja küberkiusamisega seonduva selgitamine; õpilastega e-projektides ja e-konkurssidel osalemine koostöös aineõpetajatega; väikeste võrgupidude korraldamine jne

• Metoodiline juhendamine.

           Metoodiliste materjalide koostamine on veel haridustehnoloogi üheks tööülesandeks. Hetkeseisu analüüsi põhjal vajaduste sõnastamine ja prioriteetide seadmine koostöös kolleegide ja juhtkonnaga. Kooli vajadusi ja võimalusi arvestava HT arengukava koostamine. HT arengukava koostamisel osaleb kooli haridustehnoloog. Tema osalemine on väga väärtuslik arvestades e-õppe varasemaid e-õppekogemusi selles valdkonnas.          Sellest küljest HT roll väga perspektiivne, kuna tahaksin e- õpetamise metoodikaga tegeleda tulevikus kutsekoolis.

• Õige vahendi valimine.

Tehnoloogiad, vahendid, õpiväljundid (haridustehnoloog peab teadma seda, mis on vahendite/materjalide eesmärk), millised tehnoloogilised võimalused, mis on lõppeesmärk. Temaatiliste võrgustike tehniline koordineerija, ühiskursuste (erinevate erialaainete valdkonnas)  ja -õpiobjektide loomise kaasaitaja, s.t. HT ja õppejõud koostöös: kes mida teeb, millised vahendid.

• Koolituste tegemine (oma koolis).

Õpetajad osalevad virtuaalkogukondades ja täiendkoolitustel. Teiste kolleegide enesetäiendamisele innustamine ja selleks võimaluste leidmine ning levitamine, HT meeskonnatöö organiseerimine ja sisekoolituste korraldamine – sellega ka tegeleb haridustehnoloog. Võiks teha koolitusi erinevate programmide jaoks, hiljem täiendavat abi pakkuda. Haridustehnoloogi ametikoht on üldhariduskoolide ja kutsekoolide jaoks võrdlemisi uus nähtus ning  vajadus seda ametit pidava inimese järele on koolide lõikes üsnagi vajalik. Haridustehnoloogi töökirjelduse ülesande täitmise lähtesituatsiooniks valisin  “Õpetajalt õpetajale” sisekoolituseni jõudnud koolitüübi, arvestusega, et tuumikust üks õpetaja hakkab asjaga süstemaatilisemalt tegelema ning saab selleks ka juhtkonnalt suuremat tuge, samas uue ametikoha loomiseks puudub veel kooli omaniku nõusolek, kuid veidi lisatöötasu lubatakse siiski maksta. Selles on suur probleem ning selle likvideerimiseks on vaja luua „Haridustehnoloogi “ ametikoht  kõikides üldhariduskoolides ja kutsekoolides.

• Õpetajates huvi tekitamine.

Kolleegidele võiks tekitada arvutihuvi, pakkudes välja neile mugavaid lahendusi tunni ettevalmistamiseks. Mõne kolleegi arvutioskused vajaks lihvimist, vajadus tunni varieerimiseks. Tihtipeale ei ole infojuhti ega arvutiõpetajat koolis olemas seega on vaja inimest, kes  pidevalt toetab õpetajaid. Saaks teha kolleegidega koostööd, et ka nemad jagaks oma kogemusi kolleegidega.

• Abi pakkumine õppetöös arvutitega seotud küsimustes.

Kui õpetaja on valmistanud mõne e-õppematerjali, siis haridustehnoloog suunab neid jagama (ainealase) veebilehe või muu taolise allika kaudu, eesmärgiks on luua üldist e-õppematerjalide baasi.  Haridustehnoloog julgustab kasutama tunnis arvuteid, õpetab kasutama erinevaid programme ja keskkondi, aitab koostada e-õppematerjale, teeb õpetaja elu kergemaks, proovib leevendada hirmu arvutite ees.  Nii palju abi annab haridustehnoloog õpetajatele nende e-õppetöös haridustehnoloogia küljest, sest see annab tõestust selle töö vajalikkusest koolides.

Kokkuvõtteks tahan öelda, et haridustehnoloog teeb IT keskkonna kutsekoolis paremaks, lihtsamaks ning organiseerib IT koolitusi õpetajate jaoks. Kontrollib, millised tehnoloogiad on juba vananenud ning valmistab dokumendid uute tehnoloogiate tellimiseks, samas kontrollib mis arvutid on puudu ning tellib uusi arvuteid.  Haridustehnoloog samuti organiseerib IT üritusi kutsekoolis ning on vastutav selle läbiviimise eest. Loodan, et tulevikus saan seda rakendada oma töökohal lõpetades Haridustehnoloogi magistraatuuri.