kodutöö 3

Koostasin Tallinna Polütehnikumi ülevaate Reaalkooli näidise alusel. Polütehnikum on suur kutseõppeasutus. Tallinna Polütehnikumis on 1057 õppurit, neist kaugõppes 292, ning 119 töötajat, neist õpetajaid 82.

Polütehnikumis on kaasaegne IKT infrastruktuur:

‐koolis arvuteid kokku 266 (peale kooli renoveerimist(mai.2011) igale õpetajale on plaanitud tarnida isiklik arvuti, sellest õppeaastast saavad õpetajad neid kätte)

‐8 arvutiklassi, keskmiselt 19 arvutit klassis;

-10 arvutitega varustatud laboratooriumit

-12 terminaliga raamatukogu

-78 arvutitöökohta (õpetajad ning administratiivtöötajat),

-sh 36 mobiilset tööjaama

-3 välisühendust

-11 serverit

‐multimeedia projektoreid on 23, neist statsionaarseid 13.

-Wi‐fi leviala on paljudes kooli ruumides.

-Õpetajad saavad kasutada„e‐õppe arvutiklassi“ oma ainete läbiviimiseks.

IT infrastruktuur ei ole veel lõpuni arendatud peale kooli renoveerimist. Praegu toimub  aktiivne IT- ,tehnika- ja meedia osakonnade arenemine Tallinna Polütehnikumis.

TPTs on võetud kasutusele Kutseõppeasutuse infosüsteemi http://www.siseveeb.ee/.Kooli sisemine kommunikatsioon toimub Live@Edurakenduse alusel. Kooli kõikidel õpetajatel ja õpilastel võimalik kasutada Microsoft Live`iteenuseid: e‐post, veebipõhine Microsoft Office, Windows LiveMessenger, 25 GB ruumi failide hoidmiseks jpm. Keskkond Moodle pole polütehnikumi oma vaid kõigile kasutatav ja EITSA oma.

IT eesmärgiks 2010-2013 on korrastada, kaasajastada ning dokumenteerida  Polütehnikumi IT infrastruktuur. Koolis on suhteliselt kaasaegne olemasolev riistvaraline infrastruktuur, jäänuk-infosüsteemide vähesus, IT juhtkonna arusaam muudatuste ja vajalikkusest ja toetus neile.

IT taristu nõrkused on järgmised. Puudub täielik ülevaade kasutuses olevatest infovaradest. Puudub põhjalik ülevaade olemasolevast IT infrastruktuurist ja kasutusel olevatest IT teenustest. Olemasolevad IT teenused on lihtsalt halvatavad. IT-ja tehnikaosakonna juhi ametikoht on täidetud alates 09.2011. Nad töötavad ainult kaks kuud. Vaatame tulevikus millised tulemused tulevad. Loodan et need nõrkused on likvideeritud.

Lisaülesanne: Mõtted Reaalkoolis tutvustatud kohta, ideed edasiseks arenguks

Reaalkoolis seminar tundus huvitav ja õpetlik. Kuulmise pealt võib järeldada et Reaalkooli IT-infrastruktuur on hästi läbimõeldud ja struktureeritud. Koolis on kasutusel mitu serverit, üks nendest on e-mailide lugemiseks ja kalendrisse sündmuste sisestamiseks. Teine server on veebi projektide jaoks, nagu koduleht ja muu veebiteenuste jaoks. Tundub serverit on rohkem kuid sellest ei ole eriti mainitud. Õpetamise töövahendeid on samuti palju, need on interaktiivsed tahvlid, iPadid ja sülearvutiklassid jpt. Näiteks Tallinna Polütehnikumis vahendite nimekiri on lühem.

Kõik see näitab et kool on hästi arenenud ja kasutab innovaatilisi tööriistu õppeprotsessis. See kindlasti parendab õppeprotsessi. Kõik me teame, et on alati kohta kuhu areneda kuid Reaalkooli kohta ei oska ma midagi pakkuda mida võiks lisaks arendada, selleks on vaja teha mahukam uuring.  

IT osakonna struktuur

Kodutöö 2

Kuidas HT käitub?

Esmajärjekorras anname mõistele selgitust kes on haridustehnoloog.  Minu arust haridustehnoloog on infojuht ja õppejõud üheskoos, kes tegeleb e-õppega kuid ka teiste IT-ga seotud probleemidega ning probleemide lahendamisega.

 Haridustehnoloog ülesanneteks on:

• Teha juhtkonnale ettepanekuid kõigis ametikoha arengut puudutavates küsimustes ning erakorraliste küsimuste kiireks lahendamiseks
• Saada vajalikku informatsiooni oma ülesannete täitmiseks
• Vastavalt kehtivatele koolituse planeerimise korrale võimalus osaleda ja organiseerida õppejõududele täienduskoolitusi

Haridustehnoloogi eesmärgiks on olla tugiisikuks e-õppe ja üldse IT-ga seotud küsimustes. Õppejõud ja haridustehnoloog peab olema igapäevases koostöös sest parim tulemus saavutatakse hea koostöö kaudu nii õpetamises kui ka iseõppimises. Haridustehnoloog peaks hoidma nö kätt pulsil õppejõudude haridustehnoloogilisel arengul, neid vajadusel innustama, motiveerima ja toetama.

Haridustehnoloog peab jagama ennast kahe tegevuse vahel – esiteks valdkonna spetsiifika valdamine ja arendamine ning teiseks inimeste ja meeskondade arendamine. Kolmas on nende kahe asja kokkuviimine ehk siis tegevuse (konsultatsioonid, õppejõudude koolitused ja muu) koordineerimine. Teisisõnu – haridustehnoloog peab tegelema protsesside ja inimeste juhtimisega.

Kuidas motiveerida kolleege, kuidas tuua nad koolituse juurde?

Motiveerimine on alati omaette küsimus. Motiveerimine oleks lihtsam kui teada õppejõudude vajadusi. Samas on vaja, et sinu, kui haridustehnoloogi, uus mõtlemisviis langeks kokku ja seda omaks võtaks. Kindlasti on vaja kooli juhtkonna otsust ja toetust tegelemaks lisaks igapäevasele tööle ka e-õppe arendusega. Ei ole põhjust arvata, et e-kursuse juhendamine õppejõu jaoks vähem aja- ja energiakulukas on kui auditoorse õppe läbiviimine. Peab õppejõule selgitama, et esialgu võtab e-õppes kasutatava materjali koostamine ja loomine suhteliselt palju aega, siis õppejõu seisukohast vaadatuna on e-õppe plusside seas kindlasti võimalus kord juba loodud õppematerjale aastaid kasutada. Kui kooli jaoks on oluline pakkuda oma õppijatele head ja kvaliteetset e-õpet, siis on vaja teha koostööd mitmel tasandil - juhtide ja sihtgrupi kaasatus koolitustegevuse planeerimisse.

Kindlasti ei tohi kõigi nende tegevuste kõrval unustada iseenda professionaalset arengut ja motivatsiooni. Kompetentse inimese esmaseks tunnuseks on motivatsioon pidevalt oma teadmisi arendada ja neid ka töös kasutada.

Milline on meie pakutav portfolio, millised on meie või kooli valikud e-keskkondade osas?

Tavaliselt esimene mis vaadatakse e-keskkondade valikus on hind, siis teisel kohal on ühilduvus teiste süsteemidega mis on juba koolis olemas ning kas süsteem vastab e-õppe standardile, et oleks võimalik loodud kursusi importida/eksportida ühest kohast teisse. Hetkel Tallinna Polütehnikumis kasutatakse IVA e-õppe keskkonda kuid on juba plaan vahetada antud süsteem välja MOODLE vastu.

Moodle vastab kõigile ülalmainitud tingimustele: see on tasuta süsteem, ühildub korralikult teiste infosüsteemidega (töötab php ja mysql baasil)  ning vastab SCORM standardile.

Kes teeb otsuse - kõike ju ei jõua...

Selge on see, et ülesandeid ja nõudmisi on haridustehnoloogil väga palju ja kõigega toimetulemiseks on vaja eristada olulist ebaolulisest. Otsuse teeb kindlasti õppeasutuse direktor kuid selleks, et ta teeks õige otsuse haridustehnoloog peab valmistama vajaliku info. Raporteerima positiivsetest ja negatiivsetest külgedest ning mainida kindlasti millist lisaväärtust annab see või teine otsus.

Mis on õnnestunud keskkondade valikul ja koolitustes ja mis ei ole?

Tallinna Polütehnikumis on valitud näiteks IVA e-õppekeskkonnaks kuid kogemus näitab et keegi siiamaani ei oska kasutada. Koolitused mis olid läbiviidud ei andnud oodatavat tulemust seega IVA-t kasutatakse minimaalselt. Õppetöös kui ka iseseisvaks õppimiseks seda ei  kasutata. Materjalid mis on e-õppesüsteemis väljas on halva e-õppedisainiga, halvasti struktureeritud.

Kuidas oma tööd analüüsida, kui palju analüüsida ja kas üldse?

Analüüsides saab alati paremini töötada tulevikus. Analüüsida tuleb igal juhul kui oli hea ja positiivne kogemus ja kui oli negatiivne kogemus. Haridustehnoloogi töö tulemuse näitaja on see, kui informeeritud ja huvitatud on õppejõud e-õppe võimalustest, samuti see, kui kiiresti ja intensiivselt võetakse kasutusele koolitusel omandatud uued oskused.