Kuidas HT käitub?
Esmajärjekorras anname mõistele selgitust kes on haridustehnoloog. Minu arust haridustehnoloog on infojuht ja
õppejõud üheskoos, kes tegeleb e-õppega kuid ka teiste IT-ga seotud
probleemidega ning probleemide lahendamisega.
Haridustehnoloog ülesanneteks on:
- Teha juhtkonnale ettepanekuid kõigis ametikoha arengut puudutavates küsimustes ning erakorraliste küsimuste kiireks lahendamiseks
- Saada vajalikku informatsiooni oma ülesannete täitmiseks
- Vastavalt kehtivatele koolituse planeerimise korrale võimalus osaleda ja organiseerida õppejõududele täienduskoolitusi
Haridustehnoloog peab jagama ennast kahe tegevuse vahel – esiteks
valdkonna spetsiifika valdamine ja arendamine ning teiseks inimeste ja
meeskondade arendamine. Kolmas on nende kahe asja kokkuviimine ehk siis tegevuse
(konsultatsioonid, õppejõudude koolitused ja muu) koordineerimine. Teisisõnu –
haridustehnoloog peab tegelema protsesside ja inimeste juhtimisega.
Kuidas motiveerida kolleege, kuidas tuua nad koolituse juurde?
Motiveerimine
on alati omaette küsimus. Motiveerimine oleks lihtsam kui teada õppejõudude
vajadusi. Samas on vaja, et sinu, kui haridustehnoloogi, uus mõtlemisviis
langeks kokku ja seda omaks võtaks. Kindlasti on vaja kooli juhtkonna otsust ja
toetust tegelemaks lisaks igapäevasele tööle ka e-õppe arendusega. Ei ole
põhjust arvata, et e-kursuse juhendamine õppejõu jaoks vähem aja- ja
energiakulukas on kui auditoorse õppe läbiviimine. Peab õppejõule selgitama, et
esialgu võtab e-õppes kasutatava materjali koostamine ja loomine suhteliselt
palju aega, siis õppejõu seisukohast vaadatuna on e-õppe plusside seas
kindlasti võimalus kord juba loodud õppematerjale aastaid kasutada. Kui kooli
jaoks on oluline pakkuda oma õppijatele head ja kvaliteetset e-õpet, siis on
vaja teha koostööd mitmel tasandil - juhtide ja sihtgrupi kaasatus
koolitustegevuse planeerimisse.
Kindlasti
ei tohi kõigi nende tegevuste kõrval unustada iseenda professionaalset arengut
ja motivatsiooni. Kompetentse inimese esmaseks tunnuseks on motivatsioon
pidevalt oma teadmisi arendada ja neid ka töös kasutada.
Milline on meie pakutav portfolio, millised on meie või kooli valikud
e-keskkondade osas?
Tavaliselt esimene mis vaadatakse e-keskkondade valikus on hind, siis
teisel kohal on ühilduvus teiste süsteemidega mis on juba koolis olemas ning
kas süsteem vastab e-õppe standardile, et oleks võimalik loodud kursusi
importida/eksportida ühest kohast teisse. Hetkel Tallinna Polütehnikumis
kasutatakse IVA e-õppe keskkonda kuid on juba plaan vahetada antud süsteem
välja MOODLE vastu.
Moodle vastab kõigile ülalmainitud tingimustele: see on tasuta süsteem,
ühildub korralikult teiste infosüsteemidega (töötab php ja mysql baasil) ning vastab SCORM standardile.
Kes teeb otsuse - kõike ju ei jõua...
Selge on
see, et ülesandeid ja nõudmisi on haridustehnoloogil väga palju ja kõigega
toimetulemiseks on vaja eristada olulist ebaolulisest. Otsuse teeb kindlasti
õppeasutuse direktor kuid selleks, et ta teeks õige otsuse haridustehnoloog
peab valmistama vajaliku info. Raporteerima positiivsetest ja negatiivsetest
külgedest ning mainida kindlasti millist lisaväärtust annab see või teine
otsus.
Mis on õnnestunud keskkondade valikul ja koolitustes ja mis ei ole?
Tallinna Polütehnikumis on valitud näiteks IVA e-õppekeskkonnaks kuid
kogemus näitab et keegi siiamaani ei oska kasutada. Koolitused mis olid
läbiviidud ei andnud oodatavat tulemust seega IVA-t kasutatakse minimaalselt.
Õppetöös kui ka iseseisvaks õppimiseks seda ei
kasutata. Materjalid mis on e-õppesüsteemis väljas on halva
e-õppedisainiga, halvasti struktureeritud.
Kuidas oma tööd analüüsida, kui palju analüüsida ja kas üldse?
Analüüsides saab alati paremini töötada tulevikus. Analüüsida tuleb
igal juhul kui oli hea ja positiivne kogemus ja kui oli negatiivne kogemus. Haridustehnoloogi
töö tulemuse näitaja on see, kui informeeritud ja huvitatud on õppejõud e-õppe
võimalustest, samuti see, kui kiiresti ja intensiivselt võetakse kasutusele koolitusel
omandatud uued oskused.
No comments:
Post a Comment